Nüüd 3 nädalat tööl käidud.

Selle nädala märksõnadeks on: marineeritud seened, seagripi vaktsiin, hilinenud rong, kanüüliekspert.
Juba mitu nädalt on mul olnud meeletu marineeritud seente isu, aga kahjuks pole siit võimalik marineeritud seeni saada. Kuna Taanis väga metsa pole,siis nad ei käi ka seenil. Ma juba mõtlesin,et järgmisel sügisel tuleks minna kasvõi sinna olemasolevatesse metsadesse vaatama,kas on seeni või mitte ja siis tuleb ise sisse teha. Nii palju siis marineeritudseentest.
Kolmapäeval tuli seagripi vaktsiin ja osakonnas tehti töötajatele, kes soovisid vaktsiin ära. ma ei tea, kas neljapäeval oli vaktsiinijärgne reaktsioon,aga tundsin end jube kehvalt, külmavärinad, kohutav väsimus, nõrk lihasvalu. Kraadisin ennast ja temperatuuri oli 37. Reedeks olid õnneks, aga kõik vaevused kadunud.
Reede hommikul olid mul üllatusest silmad suured, kui selgus, et minu rong hilineb. Üldiselt võib aega rongi järgi sättida. Kui rong oli hilinenud juba 15. min. läksin jaamahoonesse sisse ja nägin tabloolt, et rong oli tühistatud. Helistasin siis tööle ja ütlesin, et hilinen ca.30 minutit. Väga nõme tunne oli!
Muidu sujus nädal tööl rahulikult, kasks päeva käisin ambulatooriumis jälle, suht igav - põhiliselt administratiivtöö. Reedest, veel nii palju, et taas oli vja ühele patsiendile kanüül panna ja loomulikult paluti mind seda jälle tegema. Patsiendile öeldi, et olen ekspert. Ah,ah aaaa! Nii naljaks, et nad kardavad veeni punkteerimist ja kanüüli panekut. Ma ei ole mitte kindel, kui kõvad kogemused neil kateerti panekuga on, kaldun arvama, et mitte suured. Enamus patsiente, kellel on suured lõikused tulevad opilt juba katetriseeritult.
Kaks järgmist nädalat on veel üsna töised, aga siis hakkan käima juba vahetustega, mõnel nädalal olen tööl ainutl 3 päeva. Tore, ootan juba seda aega. Tunnen, et see esmaspäevast reedeni käimine on üsan väsitav, eriti rasked on kolmapäevad ja reeded, sest eelmised päevad on olnud pikad kella 04.40 - 21.00, siis jõuan keeltekoolist
koju ja siis on vaja veel asjatada, magama saad vast 22.30,aga mina tahaks magada
6-e tunni asemel 8.
Varsti tuleb ka koolivaheaeg 23.12 - 04.01. Siis saab loodetavasti natuke hinge tõmmata.
Selleks nädalaks kõik ja teile kaunist advendiaega!

Kaks nädalat tööl käidud.

Nüüdseks on jälle üks töönädal möödas ja aeg blogi sissekanneteks. See nädal oli juba lihtsam, sest teadsin, kuidas päevaplaan välja näeb ja, mida teha tuleb. Arendasin sel nädalal oma õenduslugude sissekannete oskust. Üllatusi tööl sel nädalal oli minu jaoks kaks. Esiteks, nad ei kasuta mingeid antiseptikume haava sidumisel, kõik tehakse kätega, ei kasutata instrumente - kohutavalt võõras minu jaoks ja teiseks on neil probleemne kanüüli panemine. See tekitab täieliku elevuse, et, kes küll ometi paneb! Tuli panna ühele patsiendile, kellele olin mina juba pannud 2 kanüüli ja siis ma küsisin, et milles asi, miks see neile nii suurt probleemi tekitab? Tuli välja, et neil on väga kesised kogemused ja nad ei ole kindlad. Nad ei pea tegelema eriti veeni punkteerimisega, sest labor käib ja võtab kõik analüüsid. Siis ma ütlesin, et loomulikult võin ma ju panna, aga ma arvan, et nad võiksid ju ise proovida. Minu mentor Signe oli nõus proovima - otsisin talle sobiva veeni välja ja ühesõnaga assisteerisin teda ja loomulikult sai ta hakkama.
Töökorraldusest niipalju uudiseid, et kui töötad pühade ajal, siis saad selle eest 3 lisa puhkepäeva - olen tööl 24. detsembri päeval ja 1.jaanuari päeval, seega 6 vaba päeva tulemas. Seda, kas ka tasu kõrgem on ma ei tea, aga tõenäoliselt on. Reedel käisin ka ambulatooriumis vastuvõtul, kõik osakonna õed käivad vaheldumisi ambulatooriumis arstiga vastu võtmas. Seal tehakse koostööd ka infektiooni sektori kirurgidega, reedel olidki enamus infektsiooni patsiendid. Sain teha sidumisi ja niite eemaldada. Arstid on toredad, viitsivad mulle asju seletada.
Koolis on asjad nii kaugel, et sain 3 raamatut, mis tuleb esimese mooduli testiks läbi lugead ja režümee kirjutada, lisaks on vestlus + fotol oleva tegevuse, inimeste
kirjeldamine. Järgmisel nädalal saan teada, millal testile saan. Olen kasutanud rongisõitu otstarbekalt ja üks raamat on läbi loetud, teine on pooleli, loodan ehk homme sellega ühelepoole saada. Kui saan testi enne jõule tehtud, siis olen oma eesmärgi täitnud, võtsin selle endale eesmärgiks. Tunnen, et ma ei ole midagi uut eriti juurde õppinud, olen pigem kinnistanud oma varem õpitud teadmisi. Ka praegused õpetajad arvavad, et ma peaksin selle testi ära tegema, siis on mul parem võimalus edasi areneda.
Niipalju uudisedid sellest nädalast. Kuuleme järgmisel nädalal!

Nädal tööl käidud.

Tänaseks on siis esimene töönädal seljataga ja aega sellest kirjutada. Töötan ortopeedia osakonnas, mis kooseneb 3-st erinevast sektorist - õlakirurgia, infektsioonsektor ja tuumorsektor ja nagu arvatagi, töötan mina tuumorsektoris. Haiglas on peale selle ortopeedia osakonna vähemalt veel 2 ortopeedia osakonda. Räägin lähemalt oma tuumorsektori tööst. Voodikohti on meil 7 ja ka siin tuleb ette, et patsiedile ei ole kohta. Korraga on tööl 4-5 õde + 2-3 sotsiaalassistenti. Rahvast piisavalt! Ühel õel ei ole tavaliselt rohkem kui 2 patsienti, enamasti siiski ainult 1. Õde teeb kõike - teeb voodeid, peseb haigeid, siiberdab jne. Sotsiaalassistent mõõdab RR, SpO2-te, temp, jagab haigele ravimeid valmis. Füsioterapeute on ka iga sektori jaoks 5-6 võibolla isegi rohkem, ma ei ole veel päris täpselt aru saanud. Lisaks on eraldi personal haigete transpordiks opile, uuringutele või kuhu iganes. Kogu transport käib keldri kaudu ja kelder oli kõige suurem üllatus minu jaoks. See on täiesti maa-alune linn, kus käib tihe liiklus. Teed on tähistatud liiklusmärkidega - anna teed, sissesõidu keeld, paremakäe reegel jne. Võimas värk! Teise päeva hommikul õnnestus mul seal ära eksida, sest meie riietusruum asub ka seal. Sinna sain, aga osakonda ei leidnud enam teed. Õnneks on seal nii palju abivalmis inimesi, kes kohe appi tõttavad, kui nõutu näoga ringi vahid.
Teisipäeval käisin juba oma esimesel koolitusel - elustamiskoolitus. Erinevusi on ka, igas osakonnas on olemas ühekordne elektrishoki aparaat, millega saab haigele shoki anda elustamise situatsioonis. Asjalik koolitus oli! Teisipäeval sain ka oma töölepingu, leping on tähtajaline kuni 30.11 2010. Palaganumber rahuldav, kuid see tõuseb kuna mul on õena töötatud aastaid 14. Siin tõuseb palk vastaval staashile. Palk tõuseb 4, 8 ja enam töötatud aastate järel. Arvestatakse ka minu õestaashi Eestis, selleks pidin tegema oma koolitustest koopiad, et oleks näha, et olen ikka töötanud kõik need aastad, aga eks palgapäeval ole näha, milliseks see palnumber kujuneb.
Kolleegid on toredad ja kannatlikud, aga kuna iga päev on nii palju uut informatsiooni, et õhtuks olen täiesti läbi! Loodan, et järgmine nädal on juba lihtsam, tean vähemalt, kus, mis asub ja kuidas päevaplaan välja näeb. Kuid need hommikused ärkamised kl. 04.50 on ikka liiga varajased, tahab harjumist. Aga eks parem vara ärgata, kui mitte tööl käia! Lõpetan siis selleks korraks oma nädalaraporti ja kirjutan uue raporti järgmise nädala lõpus. Olge mõnusad!

Århusis käidud ja koolis asjad klaaritud.

Laupäeval sai rongiga Århusis ära käidud, et oleks ettekujutus, kuidas see tööl käimine hakkab välja nägema. Tuleb tunnistada, et rongid on siin väga mugavad ja kiired ning käivad iga 30. min. tagant nii, et see pole probleemiks, lihtsalt tahab harjumist. Suurem probleem saab olema "öösel" üles ärkamine ehk kell 05.00 hommikul, et 05.30 väljuvale rongile jõuda :-( . Koolis sai täna käidud kordinaatori juures ja järgmisest nädalast saangi hakata koolis käima teisipäeval ja neljapäeval otse peale tööd, õhtuti kella 18.00 - 20.30-ni, saavad mega päevad olema! Tuleb jälle hakata harjuma aktiivse elurütmiga seega naudin seda viimast, nii öelda vaba nädalat ja loodan, et jõuan ka edaspidi teile natuke kirjutada.
P.S. Ärge hingedepäeva küünalt unustage!